Detsembris avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium oma 2025. aasta majanduse konkurentsivõime ja tööstuse toetamise tegevuskava, mis on suunatud Eesti konkurentsivõime tugevdamisele, pöörates erilist tähelepanu tööstusele. Koostöös ministeeriumite ja ettevõtjatega sündinud dokumendis on järgmiseks aastaks planeeritud 45 uut ja suure mõjuga algatust või reformi.

Innovatsiooni ja teadus- ja arendustegevustes on riigil plaanis fookus seada järgmiselt:

  • Käivitame Rakendusuuringute Keskuse koos uute äriplaanidega (autonoomsed sõidukid, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad). RUK-i eesmärk on toetada ettevõtteid teadmusmahukate toodete ja teenuste arenduses. Eesti innovatsioonimaastikul on puudunud ettevõtete vajadustest lähtuvate rakendusuuringute teenuse pakkuja – see on konkreetsetes ärivaldkondades Rakendusuuringute Keskuse (AS Metrosert) ülesanne.
  • Viime ellu TA-töötaja finantsstiimuli pilootprojekti. Rahvusvahelised eksperdid on rõhutanud, et TAIE eesmärkide saavutamiseks on lisaks otsetoetustele vajadus ka innovatsiooni toetava õiguskeskkonna ja maksusüsteemi järele.
  • Töötame välja eksperimenteerimise raamistiku toetamaks innovaatiliste toodete ja teenuste turuletulekut. Innovaatiliste toodete ja teenuste turule tulekuks on vaja täita teatud eeldused (testimine, piloteerimine jmt eksperimenteerimine). Samas salgeli takistavad kehtivad regulatsioonid testimist. Eesmärk on lisada valdkonnapõhiselt seadustesse eksperimenteerimise säte, mille tulemusel saab Eestist avaliku sektori toel regulatiivliivakast uute tehnoloogiate testimiseks.
  • Loome kiibikompetentsikeskuse. Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala, kuna (süva)tehnoloogiapõhine ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel on kõrge barjäär sisenemaks kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Keskuse eesmärk on pakkuda ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui eksperimentaalarendusele (tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide valdkonnas. Konsortsiumi moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit.
  • Arendame Eesti süvatehnoloogia iduettevõtete ökosüsteemi. Selleks: 1. Käivitame New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg) 2. Arendame Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa Kosmoseagantuuri (ESA) programmide 3. Käivitame tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi toimemudeli.
    • Edendame riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/ Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline koostöö idusektori toetamisel on vähene. Suurim planeeritav projekt on EU Horizon “Regional Innovation Valley” taotlusvoorus osalemine, mille kogueelarve on 12-16 mln eurot. Konsortsiumi kaasame 3-5 riiki: Eesti, Soome, Rootsi, Taani ning Läti või Leedu innovatsiooniagentuurid ja/või regionaalsed ettevõtlusüksused.
    • ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa tehnoloogiasektori konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud investeeringud uute tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku apratuuri arendamise, Maa kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja kosmose turvalisuse programmidesse. Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti majandusüksused saavad osaleda vastavates hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA programmid aitavad Eesti ettevõtted Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse.
    • TAIE valdkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise terviklahendustest erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks valdkond, milles Eestil on võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid lahendusi. Seni on ellu viidud üks tervisetehnoloogiate kiirendi (2022-2023), kuid see ei toonud veel kaasa soovitud muutust ökosüsteemi ja tugiorganisatsioonide võrgustiku toimimises.
  • Arendame Eesti loomemajanduse ettevõtjate ökosüsteemi. Lisaks senistele meetmetele on vajalik täiendava ressursi kaasamine valdkonda, pikemaajaliste strateegiliste plaanide elluviimine seniste lühiajalisemate asemel ning saavutada suurem regionaalne tasakaalustatus.
  • Andmemajanduse ökosüsteemi välja töötamiseks ja valideerimiseks viime läbi andmemajandusega seotud pilootprojektid (registripõhine toimetulekutoetuste maksmine, sünteetilised andmed ning inimkeskne andmekorraldus) Andmepõhise juhtimise eelduseks on andmete kättesaadavus. Selleks tuleb tagada paremad võimalused riigi käes olevaid andmeid kasutada ning soodustada võimalusi erasektori siseselt andmeid väärindada.
  • Arendame ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste teadustulemuste ning teadustaristu baasil ettevõtjatele ja avalikule sektorile vajalikke teenuseid/tooteid ja rakendusi. Ülikoolides ja teadus- ja arendusasutustes tehtav tippteadus ning tipptasemel infrastruktuur ei ole piisavalt kasutust leidnud era- ja avalikus sektoris. Teadus- ja arendustegevuse roll ühiskonna ja majanduse edendamisel on liiga väike.

Vaata kogu majanduse konkurentsivõime tõstmise tegevuskava siit:

https://mkm.ee/majanduskasvuplaan-2025