Intellektuaalomand on Eesti ettevõtete jaoks paljuski tundmatu, kuid üha olulisem valdkond. EAS-i tehnoloogiasiirde teenuste juht Siim Kinnas jagab mõtteid, mida ettevõtted peaksid teadma intellektuaalomandist, selle kaitsest ja äris rakendamisest. 

Mis on ühist järgmistel tehingutel? 2012. aastal maksis Microsoft tehnoloogiaettevõttele AOL 1 miljard dollarit. Mõni aeg varem sai Motorola Google käest 12,5 miljardit dollarit. Kuulsal oksjonil panid Apple, Microsoft ja neli teist ettevõtet seljad kokku ja maksid pankrotti läinud Kanada telekomifirmale 4,5 miljardit dollarit. Vastus: kõikide tehingute sisuks olid patendid, ehk sisuliselt ja äriliselt oluliste tehniliste lahenduste kirjeldused ja nende kasutusõigused.

„Intellektuaalomand on valdkond, kus meie ettevõtetel on kõige rohkem rakendamata ressurssi ja kasvuvõimalusi,” ütles Siim Kinnas. Täpsemalt käib jutt tööstusomandist – kaubamärkidest, leiutistest/patentidest ja tööstusdisainlahendustest ja nende ärilistest rakendamistest. Näiteks patendiga saab ettevõtja kaitsta oma ainulaadset väärtuspakkumist konkurentide eest ja võib keelata teistel ettevõtetel tema välja töötatud lahenduse, tehnoloogia, seadme materjali jne kasutamine või lubada seda, näiteks litsentsitasu eest. „Ettevõttel on tänu sellele võimalik teenida tulu ise teenust või toodet tootmata,” selgitas Kinnas.

Kolm peamist suunda 

„Intellektuaalomandi kaitsmisel on kolm peamist eesmärki – a) kaitsta ja tõsta ettevõtete konkurentsivõimet turul, kus odavus ei ole enam argument b) tagada ettevõtete tegutsemisvabadus turgudel, kus nende konkurentidel juba võib olla nende tegemisi takistavaid patente, kaubamärke ja muud intellektuaalset omandit ning c) istuda võrdsete partneritena läbirääkimiste laua taga ka suurte ja tugevate vastastega,“ loetleb Kinnas.

Ettevõte peaks enda jaoks läbi mõtlema, nimetatud kolme rakendust arvesse võttes, kui palju turuosa oleks tal võimalik võita ja hoida koos või ilma intellektuaalomandit kaitsmata – lihtsustatult võttes, nende kahe stsenaariumi rahaline erinevus ongi ettevõtte intellektuaalomandi väärtus.

Konkurentsieelise kaitsmine kiiresti muutuval turul

Kaitstud intellektuaalomand aitab tõsta ettevõtte konkurentsivõimet, võimaldades küsida oma toodete või teenuste eest kõrgemat hinda. Teiselt poolt annab see võimaluse oma ärimudelit kaitsta, näiteks, olukorras, kus keegi teine peaks hakkama pakkuma samasugust toodet või teenust. „Patenteerimine vähendab riski, et mõni konkurent patenteerib oma toote või teenuse enne sind ja takistab seeläbi sinu ettevõtte tegevust,“ selgitas Kinnas. Seega ei ole ka imestada, et suured tehnoloogiaettevõtted taotlevad tuhandeid patente aastas.

„Patenteerimine annab teisele osapoolele märguande, et sinu idee on kaitstud ja vajadusel võimaldab kasutusele võtta ka vastumeetmed.,” rõhutas Kinnas intellektuaalomandi peale mõtlemise olulisust juba arendusprotsesside algusfaasis.

Kaitstud intellektuaalomand annab omanikule õiguse pöörduda kohtusse, kui keegi on tema töö varastanud või ilma loata kopeerinud. Näiteks 2020. aastal pöördus Eesti iglusaunade looja Iglucraft kohtusse Läti ettevõtte vastu, kes oli kopeerinud saunade disaini, kodulehe fotosid, pildikeelt, sisutekste ja kaubamärke. Seega lisaks kaitstud disainile rikkus Läti ettevõtte ka Iglucrafti autoriõigusi ning pidi kohtuvaidluse tagajärjel lõpetama igasuguse iglusaunade kopeerimise, maksma hüvitist ja katma Eesti tootja kohtukulud.

Kinnase kogemusel teevad väikeettevõtted tihtipeale vea, jagades oma ideid enne nende kaitsmist ja leides end seejärel olukorrast, kus keegi on nende mõtted teoks teinud. Teha pole sageli siis enam midagi – patenti ei saa ideele, mis on kord juba avalikuks tehtud.

Tegutsemisvabaduse säilitamine 

Eriti tehnoloogiamahukatel turgudel tegutsejatel või nende poole püüdlejatel ei maksa unustada, et isegi kui nemad intellektuaalomandi peale ei mõtle, on turul piisavalt konkurente, kellest nii mõnigi võib juba olla võtnud patendi või registreerinud kaubamärgi, mis sisuliselt välistab sellele turule sisenemise. Ja kui ikkagi sisenetakse, võib tulemuseks olla kallis kohtuasi ning sellega seotud majanduslikud kulud. Selleks tuleks enne turgudele sisenemist, aga ka arenduste käigus pidada silmas vajadust tagada ettevõtte tegutsemisvabadus kolmandate osapoolte õiguste suhtes.

„Google’i otsingust sinu ettevõtte konkurentide leidmiseks ei piisa, siin on vaja teadlikku otsingut asjakohastes andmebaasides, “ hoiatab Kinnas. Sageli võetakse mingile lahendusele patent aastaid enne, kui tootega välja tullakse, mistõttu turundusmaterjalides, mida Google peamiselt näeb, selline info esile ei tule.

Arenduse teele asudes saaks väga rudimentaarse kehtivate patentide otsingu ka ise teha, näiteks Euroopa Patendiameti tasuta tööriista, Espacenet’i abil. Arenduse hilisemates järkudes võib veidi rohkem kasu olla näiteks EAS/Kredexi tehnoloogialuure teenusest, mis samuti on ettevõtetele enamjaolt tasuta. Aga kõige põhjalikum analüüs tuleks teha enne uue tootega turule tulekut ja lasta see teha kogenud, ettevõtte valdkonnaga tuttavatel ekspertidel, näiteks rahvusvahelise kogemusega patendibüroodel.

Suur tasakaalustaja

„Intellektuaalomand on suur võrdsustaja – oskuslikult kaitstud intellektuaalomand tasakaalustab läbirääkimiste laua taga osapoolte mõju, aitab suurendada ettevõtte väärtust ja teenida oma ideede pealt tulu,“ rõhutab Kinnas. Ka väike ettevõte võib julgelt minna suurettevõttega läbirääkimistesse, kui tema intellektuaalomandi positsioon on kindel. See aga eeldab, et nn. hügieenitase intellektuaalomandi valdkonnas on saavutatud – intellektuaalne omand on ettevõttes indentifitseeritud, registreeritud ja ärisaladused tähistatud ning kaetud konfidentsiaalsuse nõuetega.

Ekspertide nõuanded vigade vältimiseks

Esimene viga, mida ettevõtted teevad, on intellektuaalomandi kaitsmata jätmine enne avalikustamist. „Meie ettevõtted peaksid rohkem hindama intellektuaalomandi majanduslikku väärtust ja olulisust. Mõelge, mis juhtuks, kui mõni teie teadmine või tehnoloogia satuks konkurentide kätte? Mis mõju oleks sellel teie müüginumbritele ja turupositsioonile?” küsis Kinnas.

Teiseks suureks veakohaks on unustamine, et intellektuaalomand on kaitstud ainult nendes riikides, kus patent on registreeritud. Nimelt tihtipeale registreerivad meie ettevõtted oma intellektuaalomandi ainult Eestis. Seetõttu rõhutab Kinnas, et oluline on hoolikalt kaaluda oma sihtturge ja tulevikuplaane. Nii saab vältida olukorda, kus uuel turul võib järsku ilmuda välja konkurent, kes hakkab sama toodet või teenust pakkuma ning Eestis registreeritud patent ei tähenda midagi. Intellektuaalomand on oluline eelkõige pikas plaanis, nii et alati tasub sellega seoses mõelda 5 kuni 10 aastat ette.

Intellektuaalomand on äärmiselt keeruline valdkond ning kuna järelevalve selle üle on iga ettevõtte enda vastutus, siis soovitab Kinnas pöörduda nõu saamiseks ekspertide poole. „See on eriti vajalik kõrgtehnoloogiaga tegelevate ettevõtete puhul,” ütles ta. Ettevõtete abistamiseks pakub Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus intellektuaalomandi-​alast strateegilist nõustamist. Teenuse käigus suunatakse ettevõtted vajadusel ka asjakohaste teenuseosutajate juurde eraturul.

Kokkuvõttes peaks intellektuaalomandit käsitlema kui ükskõik mis muud firma vara. Samamoodi nagu lukustatakse poe uks peale sulgemist, tuleks kaitsta ka oma intellektuaalset loomingut, pannes see „lukku“ intellektuaalomandi erinevate tööriistade abil.

EASi ja KredExi ühendasutus pakub intellektuaalomandi-​alast strateegilist nõustamist, aidates ettevõtetel intellektuaalomandit tõhusalt hallata ja kaitsta.

Loe lähemalt ja tule intellektuaalomandi-​alasele strateegilisele nõustamisele

Lugu on originaalis avaldatud EASi ja KredExi ühendasutuse lehel, 26. oktoober 2023